Suvel tarbin lihtsamat kraami – eile vaatasin “Materialistid” 
ja täna hommikul lugesin Käbi Laretei “Kuhu kadus kõik see armastus?”
ja täna hommikul lugesin Käbi Laretei “Kuhu kadus kõik see armastus?”Taipasin
, et selline juhuslik kompott illustreerib päris hästi neid polaarsusi, mis iseloomustavad tänapäevast kohtingumaailma ja lähisuhete ideaale. 
, et selline juhuslik kompott illustreerib päris hästi neid polaarsusi, mis iseloomustavad tänapäevast kohtingumaailma ja lähisuhete ideaale. “Materialistid” (õnneks siiski mitte rom-com 
) on film romantikaturu kapitalistlikust tarbimisajastust – sellest, kuidas kohtingukaaslase valimine on kalkuleeritud tehe, et mitte öelda: tehing
) on film romantikaturu kapitalistlikust tarbimisajastust – sellest, kuidas kohtingukaaslase valimine on kalkuleeritud tehe, et mitte öelda: tehingRaamatus “Kuhu kadus kõik see armastus? peitub sügav igatsus idealiseeritud armastuse järele – intensiivne kokkukuulumise soov, ihalus täieliku ühtekuuluvuse järele, ühise vereringe unistus – mis ühel hetkel tundub kättesaamatu ja järgmisel hetkel talumatult koormav. 
→
→Minu kokkukõlava menüü kõrvale ka natuke statistikast tulenevaid järeldusi:
- üha enam inimesi valib vallaliseks jäämise;
- kohtingurakenduste kasutajad muutuvad aina lootusetumaks;
- noored seksivad vähem;
- aina rohkem inimesi pöördub AI poole „usaldusisiku“ leidmiseks
Ja samal ajal – kogub hoogu romantikatööstus 
. Enimmüüdud raamatužanr – romantika. Netflixi vaatajanumbrite tipus – ajaloolised romantikaseriaalid.
. Enimmüüdud raamatužanr – romantika. Netflixi vaatajanumbrite tipus – ajaloolised romantikaseriaalid.Tutvusin paari müügiedetabelis oleva raamatu sisekirjeldusega ning nende süzheede juures joonistus selgelt välja telepaatiline ühendus peategelaste vahel – saatuslik seotus, kus teineteist mõistetakse sõnadetagi.
Tõsi – need andmed on sooliselt kallutatud ja pärinevad USA-st, kus kõik nähtused kipuvad vürtsikalt võimenduma.
Aga romantiline tarbimismentaliteet eksisteerib ka kohalikul romantikaturul – ja kohtingurakenduste kasutajad siinmail ei jää polariseerumise osas kuidagi maha.
Meeste etteheited naistele: „𝑘𝑢𝑙𝑙𝑎𝑘𝑎𝑒𝑣𝑢𝑟𝑖𝑑, 𝑘𝑒𝑠 𝑎𝑖𝑛𝑢𝑙𝑡 𝑜𝑚𝑎 𝑣𝑎̈𝑙𝑖𝑚𝑢𝑠𝑡 𝑡𝑎̈ℎ𝑡𝑠𝑢𝑠𝑡𝑎𝑣𝑎𝑑, 𝑎𝑔𝑎 𝑖𝑠𝑒 𝑙𝑖𝑖𝑔𝑎 𝑠𝑢𝑢𝑟𝑒 𝑙𝑎̈𝑏𝑖𝑠𝑜̃𝑖𝑑𝑢𝑔𝑎“ (jah, täiega robustne – aga laialt kasutusel väljend).
Naiste etteheide meestele: „𝑜𝑡𝑠𝑖𝑡𝑎𝑘𝑠𝑒 𝑠𝑎𝑙𝑒𝑑𝑎𝑡, 𝑛𝑜𝑜𝑟𝑡, 𝑙𝑎𝑠𝑡𝑒𝑡𝑎 𝑛𝑎𝑖𝑠𝑡, 𝑎𝑔𝑎 𝑖𝑠𝑒 𝑜𝑙𝑙𝑎𝑘𝑠𝑒 𝑢̈𝑙𝑒𝑘𝑎𝑎𝑙𝑢𝑙𝑖𝑠𝑒𝑑 𝑘𝑖𝑖𝑙𝑎𝑛𝑒𝑣𝑎𝑑 𝑜𝑚𝑎 𝑣𝑎𝑛𝑢𝑠𝑡 𝑎𝑙𝑙𝑎𝑝𝑜𝑜𝑙𝑒 𝑘𝑜𝑟𝑟𝑖𝑔𝑒𝑒𝑟𝑖𝑣𝑎𝑑 𝑚𝑒ℎ𝑒𝑑“.
(Allikaks peavoolumeedia kommentaariumirubriigid – jahmatav lugemine
)
)Ja nii ongi – üha lootusetum on jõuda kohtinguteni, kui rakenduse algoritmi sisestatud gabariitidele vastavat kaaslast ei leidu. 
Siis tulevad appi tehisintiimsus ja romantikateosed – mis küll kahjuks ei esinda reaalsust, vaid võimendavad romantilist illusoorsust. Sest päriselus ikkagi ei ole ok oodata, et teine mõistab sind sõnadetagi.
ja romantikateosed – mis küll kahjuks ei esinda reaalsust, vaid võimendavad romantilist illusoorsust. Sest päriselus ikkagi ei ole ok oodata, et teine mõistab sind sõnadetagi.See erinevus on eksisteerinud aegade algusest – abielu oli majanduslik liit
ja romantikat tehti salaja kuskil mujal.
ja romantikat tehti salaja kuskil mujal.Aga tänane polariseerumine – see jäik „üks või teine äärmus“ – on see, millele mina mõtlen… terapeudina, aga ka lihtsalt sotsiaalkultuurilises plaanis. 
Päris ühendus enamasti ei võrsu matemaatilisest tehtest.
Emotsionaalne, vaimne ja füüsiline side ei ole asi, mille saaks ostunimekirja abil ära vormistada.
Kuniks polariseerumine vaibub, usun mina, et uue elujõu ja värvingu saavad sõbrasuhted ning loodetavasti ka suhted pereliikmetega!
nb! Kohtingurakenduste teemat olen paar aastat monitoorinud, ühes sotsiaalse eksperimenteerimisega ja teiste kasutajakogemuste uurimisega, ja loodan lähiajal selle teema rohkem lauale tuua.
ps! Filmi soovitan vaadata mitte kinematograafilises ega näitlejameisterlikkuse võtmes, aga just sotsiaalkultuurilises. 
